Nominatiiv-akusatiivne keel ehk akusatiivkeel on keel, milles lause subjekti vorm on sama nii transitiivses kui ka intransitiivses lauses, kuid transitiivse lause objekt on markeeritud teisiti. Transitiivne lause sisaldab transitiivset ehk sihilist verbi, intransitiivne lause sisaldab intransitiivset ehk sihitut verbi. Üldiselt märgitakse intransitiivse lause subjekti tähega S (subjekt), transitiivse lause subjekti tähega A (agent) ja transitiivse lause objekti tähega O (objekt) või P (patsient). Subjekti käänet nimetatakse nominatiiviks ja transitiivse lause objekti käänet akusatiiviks.[1] Kui akusatiivkeeles on kääne, mis on markeerimata (st sellel pole käändelõppu), siis on selleks üldiselt nominatiiv.[2]
Ka eesti keel on akusatiivkeel, mida illustreerivad järgnevad näited. Sealjuures ei ole eesti keeles akusatiivi, vaid transitiivse lause objekti märgitakse peamiselt partitiivis või genitiivis. Tühihulgaga Ø on märgitud markeerimata ehk käändelõputa kääne.
Lisaks eesti keelele on akusatiivkeelteks näiteks läti keel, vene keel, jaapani keel, hindi keel jpt.
Inglise keeles on akusatiivsüsteem säilinud ainult pronoomenites, mida on näha järgmistes näidetes[2]: